Ajalugu ja külakroonika

13.-18. sajand

Kostivere nimekuju läbi aegade:

1241 Kostæueræ,
1379 Costiuere,
1424 Kostevere,
1732 Kostiwerre,
1822 Kostifer.

Kostivere kuulub nende põliskülade hulka, mida on nimetatud juba „Taani hindamisraamatus”. Tol ajal oli see suhteliselt väike küla, mille suurus oli 6 adramaad. Küla valdajaks oli Conraduse-nimeline vasall. 1379. aastal esimest korda nimetatud Kostivere mõisa kujunemise käigus kaotati pooled talud (rajati mõispõllud), nii ongi 1467. Ja 1636. aastal olnud külas ainult kolm talu. Ka 1688. aastast pärineval kaardil on Jõelähtme jõe kurisu juures mõisast põhja pool märgitud kolm talu, mille peremeesteks olid Kusich Mart, Oha Mart ja Ara Andres. Külasse oli arvatud ka kaugemal mõisamaade piiril paiknev Urke üksiktalu (peremees Urcka Jürgen). Neid talusid on nimetatud ka 1765. aastal, kuigi 1744. aastaks oli kogu küla juba mõisastatud. Jõelähtme pastor Heinrich Christopher Wrede on 1720. aastatel nimetanud Kostivere veskit (mölder Mölleri Tenno) ja kõrtsi (kõrtsmik Karro Mihkel). Ta on märkinud ka Urke üksiktalu, lisades, et see on „praegugi veel katkust saadik tühi”. Keskaegse mõisamajapidamise väljaehitamine Jõelähtme jõe kallastele ja mõisamaade moodustamine praktiliselt likvideeris muinasaegse küla. Kostivere mõis on vana perekonnamõis läänistamisajast peale (1379), mis aegade jooksul on kinnisvarana päranduse või müügiobjektina omanikke vahetanud. Mõisal on paremaid ja halvemaid aegu olnud, mis ilmekalt iseloomustavad üldist poliitilist olukorda Läänemere rannikul. Liivi sõja eelsel perioodil. 16. sajandi keskpaiku, mil Kostivere oli kloostrimõis, kuulus mõisa alla 31 adratalu, lisaks vabadikud ja rannapered. Põhjasõja eel, 1698, oli rahvast vähemaks jäänud (Vandjala 9, Kostivere 4, Parasmäe 13 adramaad ja 4 rannaperet). Kostivere mõisas arvestati adramaa kohta 9-10 tööjõulist inimest, seega elanike arv ulatus kaugelt üle 200. Põhjasõda tegi siinkandis puhta töö – 1716. aastal toimetatud lugemine näitas, et alles oli jäänud 55 mees- ja 48 naishinge. 18. sajandi keskpaigaks oli on elanike arv tõusnud 400-le ja adramaid hinnatakse 24-le – 18. sajandi lõpuks on mõis Jõelähtme kihelkonna mõisate hulgas neljas peale Maardu, Jägala ja Viimsi. Kostivere mõisale kuulusid siis Loo karjamõis, Parasmäe ja Vandjala küla ja 7 hajatalu. Mõisa piirkonnas oli 3 kõrtsi, 1 vesiveski kahe kivipaariga ja paemurd mõisahoonete jaoks, mil toimus suurim ehitustegevus.

19. sajand

19. sajand tõi endaga kaasa mõisa majanduselu ümberkorraldamise kapitalistlike majandussuhete alusel. Sajandi teisel poolel mindi üle raharendile, hakati talusid müüma ja võeti kasutusele palgatööjõud. Mõisnikud hakkasid veelgi rohkem viina põletama – 19. sajandi lõpus ehitati Kostivere mõisasse suur viinavabrik. Peale kartuli tekkisid veel teised uued põllukultuurid ja võeti kasutusele uusi põllutöö riistu. Mõisamajapidamises pandi rõhku karjakasvatusele – muretseti eraldi piima- ja lihakari. Siinsed paepealsed karjamaad soosisid igati karjakasvatust.

20. sajand

20. sajandi algul oli mõisas friisi tõugu piimakari, yorkshire sead ning edendati linnukasvatust (haned, pardid, kanad, kalkunid). Juba varem oli rõhku pandud puuvilja- ja marjakasvatusele. Kõike seda soosis pealinliku turu lähedus. Mõisate riigistamise tulemusena (1919) toimunud ümberkruntimiste ajal sai Kostiverest riigimõis, tekkinud uutele taludele anti mõisasüdamest kaugemal asuvad maad. 1919. aastal läbiviidud mõisate revideerimise ajal on mõisa põldude suuruseks märgitud 1400 tiinu (1,09 ha), lüpsilehmi 78, tööhobuseid 49 jne. Mõisa ehitiste seisukorda hinnati siis keskmiseks, katused vajasid parandamist. Kuna Eesti Vabariigil polnud pretensioone viimasele mõisnikule, A.von Dehnile, siis jäeti mõisa südamik koos majapidamishoonetega talle majandada kuni 1939. aasta repatrieerumiseni.

Pärast Nõukogude okupatsiooni muudeti riigi mõis juba 1941. aastal Kostivere sovhoosiks, mis ajapikku kujunes ümbruskonna suurimaks majandiks. Saksa okupatsiooni ajal oli Kostivere riigimõis. Riigimõisate Peavalitsuse 10. novembri 1944.a. käskkirjaga nr.35 loeti peavalitsusele alluvana uuesti tegevust alustanuks 68 riigimõisat, nende hulgas ka Kostivere riigimõis. 1945. aasta mais nimetati see ENSV RKN määrusega sovhoosiks ning mõis alustas tegevust kui Kostivere sovhoosi keskus. 1949. aastal valmis esimene noorkarjalaut, millele järgnes ridamisi ehitatud lautade kompleks suurte paekivist silotornidega. Samal ajal, 1940-ndate lõpus, hakati ümber mõisasüdame ehitama sovhoosnikele elumaju (esimesena valmis nn Karbiküla), 1950-ndate lõpus valmis ambulatoorium, 1960-ndate lõpus algas teise jõekalda üles ehitamine – esimene kahekordne kivimaja, 1973. aastal nn Aadlipesa (kolmekordne), 1975. aastal esimene viiekordne maja. Kerkisid garaazide kompleks, katlamaja, kauplus-söökla, lasteaed ja ühe viimase suurema ehitusena valmis kool – tasapisi kujunes nõukogudeajale iseloomulik tüüpiline maa-asula. Projekt oli olemas ka ujula-saun-pesumaja kompleksi ehitamiseks, kuid see jäigi paberile. 1980-ndatel planeeriti ja ehitati veel üks grupp tolle aja tüüpprojekti järgi ühepereelamuid lasteaia kõrvale. Aleviku kujunemine mõisa ümber oli tüüpiline nähtus sovhoosikorra (kolhoosikorra) kehtestumisel sõjajärgsel ajal – mõisasüdamed koosnesid suurtest tugevatest hoonetest, mis nüüd olid tühjaks jäänud ja sobisid ühistatud vara mahutamiseks ja majandamiseks. Kostivere mõis oma arvukate kõrvalhoonetega sobis seetõttu suurepäraselt keskuse välja kujunemiseks. Nagu mõisaajalgi oli häärber juhtimiskeskus ja eluhoone – ametiruumidele lisaks said teise korruse mõisnike magamistubadest esimesed kodud paljudele Kostiverre tulnud peredele, siin asus telefoni keskjaam, väike pood, söökla. Mõisa peahoones käis vabal ajal vilgas tegevus. Siin käisid harjutusproovid Jõelähtme segakooril, näiteringil, orkestril, peeti tähtpäevi ja koos käisid pensionärid. Mõisa teise korruse saalis näidati kino, mis varasematel aegadel lõppesid tantsuõhtutega. 1982. aastal liideti sovhoos Tallinna Näidislinnuvabrikuga ning mille tulemusel sai sellest Tallinna Näidislinnuvabriku Kostivere osakond. Neil aastail ehitati endise mõisa ümber kujunenud asulasse koolimaja, ambulatoorium ning lasteaed. Nõukogudeaegsest perioodist väärivad tähelepanu mõisast Parasmäe poole jääva tee äärde planeeritud pereelamute grupp (nn. Karbiküla), mis tol ajal sai kogu Eesti maarahvale eeskujuks – sirgete tänavate ääres väikeste aedadega kahepere elamud olid midagi uut. Selline ettevõtmine ei olnud veel 50-ndatel sugugi laialt levinud. Rahvasuus tuntud Karbikülal on seega omamoodi ajalooline tähtsus külaelu arengus ja hilisema aleviku kujunemisel. Kunagine ühtne Karbiküla “nägu” on tänaseks muutunud – paljud majad on remonditud ja muutunud on algne välimus. Säilitamist väärivad kindlasti lautade kõrval olnud nõukogudeaja ainukesed paekiviehitised –silotornid. Kostivere aleviku jaotab pooleks Jõelähtme jõgi, mis on tuntud oma karstiilmingute poolest – urked ehk maa-aluse jõe algus jääb just Kostivere aleviku territooriumile.

21. sajand

Elanike arv 2009: 733

21-sajandi esimesel poolel iseloomustab alevikku ringaleviku tüüpi keskus kahe kaupluse ja teeninduskeskusega (baar, juuksur, maniküür-pediküür, massaaž) ning kolmest küljest piirnevad individuaalelamute grupid. Küla keskele on sovhoosi ajal ehitatud erineva suurusega 8 korterelamut 8-60 korteriga, kus on moodustatud kõigis korteriühistud. Individuaalelamute grupis on keskmiselt 10-15 eramut, kus on rajatud kõrghaljastusega piirkond. Kostivere alevikus on näha kenasti aastakümnete kujunemise etappe oma ajastuhõnguliste märkidega, nende hulgas ei puudu viimasedki arenguilmingud nagu 21. sajandi alguse Eestile iseloomulik ehitusbuum Aali grupi näol. Kostivere aleviku haljastuses on dominandiks mõisa park, mis vääriks suuremat korrastust ja kasutusväärtust. Alevikus asub Kostivere põhikool, lasteaed, perearstikeskus, vanurite päevakeskus, noortekeskus, raamatukogu ja päästeteenistuse üksus. Kostivere aleviku territooriumil on registreeritud põhiliselt põllumajandusliku suunitlusega äriühingud, puiduettevõte, teenindusettevõtted mittetulundusühingud ning korteriühistud.
11. novembril 2008 luuakse kohaliku kodanikualgatuse eestvedamisel MTÜ Kostivere Selts arendamaks kohalike elanike ühistegevusi ja parendamaks siinset elukeskkonda. Vastloodud MTÜ juhatusse kuuluvad: Mare Treiberg, Meelis Nõmme, Marko Raudlam, Tõnu Truumaa, Tiina Rämmeld ja Kaili Raamat. Samal aastal valitakse alevikule ka esmakordselt alevikuvanem, kelleks saab Tõnu Truumaa. Eesmärgiga edendada kohalike elanike ühistegevust ning parendada siinset elukeskkonda teostatakse ühiseid talgupäevi, korraldatakse traditsioonilist jaanituld ning tähistatakse aastavahetust, Kostivere Mõisapäeva. Külaliikumise raames pakutakse elanikele kaasaegset võimalust infovahetuseks ning avatakse Kostivere aleviku kodulehekülg aadressil www.kostivere.com, mis hiljem muudetakse www.kostivere.eu. Kuivõrd Kostivere mõisakompleks on aastaid olnud sisuliselt kasutusest väljas, siis võetakse eesmärgiks selle korda seadmine. Alustatakse tagasihoidlike vahenditega mõisaruumide korrastamist ning Kostivere arengukava loomise raames tehakse koostöös Jõelähtme vallaga algust ka PRIA`sse mõisaprojekti koostamisega. 2010. aasta augustikuu lõpus rahuldati PRIA projektitaotlus Kostivere mõisa renoveerimistöödeks ning juba novembris 2010 alustati mõisas projekteerimis- ja ehitustöid.

Alevi elanike eestvedamisel on loodud ka MTÜ Kostivere Spordiselts ning tegutseb Kostivere 4×4 Garage, kohalikke elanikke koondavad seltsingud teostamaks erinevaid spordiettevõtmisi (liuvälja ehitus ja haldus jms).

16. märtsil 2011 valiti uus alevivanem (Kadi Truuleht) ning külaelu arendamise nimel alustas tööd ca 20-liikmeline alevi elanikest koosnev nn aktiivgrupp.

2011
Külavanema ja MTÜ Kostivere Küla Seltsi tegevused ning valitud alevikus toimunud üritused:
Aprill 2011
1) Projekt „Kutsume kuldnokad Kostiverre“
Mai 2011
1) “Teeme ära 2011” talgupäev
2) Kontsert „Suvekuulutajad“
3) Rinnaehete valmistamise kursus
Juuni 2011
1) Projekt „Teeme üheskoos laste mänguväljakud korda“
2) „Kostivere jaanituli 2011“
August 2011
1) Projekt „Osaleme Jõelähtme passaaril“
2) Fakto Auto Rattasõit
September 2011
1) Projekt „Turvalist sügist!“
Oktoober 2011
1) TÕN ehk Täiskasvanud Õppija Nädal
November 2011
1) Kostivere sildade ja kergliiklustee avamine + Kostivere sildade jooks
2) Advendiaja alguse tähistamine
Detsember 2011
1) Lasteteatri etendus „Jõulurahu aeg“
2) Tänuüritus „Head teod 2011“
3) Kostivere maskoti konkurss
4) Konkurss „Jõulusära 2011“
5) Konkurss „Head teod 2011“

Lisaks teostati perioodil märts kuni november 2011 mitmeid olulisi heakorratöid: tormituultes räsitud puude langetamine, mänguväljakute renoveerimine, prügikastide paigaldus, pinkide ehitamine ja paigaldus, külakiikede ehitus ja paigaldus, bussijaamade ootepaviljonide renoveerimine.

2012
Jaanuar
Kolmekuningapäeva tähistamine
Toimus korvalliturniir Kostivere Koolis
Algasid rasvapõletustrennid Kostivere Lasteia saalis
Kõhutantsu ja Bollywood tantsutunnid Kostivere lasteaia saalis
Avati klassika ja vabastiili suusarada Kostivere mõisa pargis ja kooli juures
Kostivere alevik saab endale oma maskoti – Kossu!
4×4 Garage eestvedamisel avatakse töökoja taga aleviku rahvale kasutamiseks uisuplats
Kostivere Kooli toimusid Jõelähtme valla MV lauatennises / pildid >>
Veebruar
Kostivere mõisas alustab kooskäimist Kostivere Kultuurimõisa segakoor
Vastlapäeva tähistamine / loe lähemalt ning vaata pilte >>
Kostivere Koolis toimus Jõelähtme valla koolide vaheline Suusapäev
Toimus Kostivere mõisa saali pidulik avamine, Eesti vabariigi 94. ja Jõelähtme valla 20.aastapäevale pühendatud kontsert / vaata pilte >> / loe artiklit >>
Märts
Aleviku üldkoosolek / loe protokolli >>
Jõelähtme valla algklasside ettelugemise päev Kostivere mõisas
Jõelähtme valla koolide algklasside Emakeelepäev Kostivere mõisas
Toimus üleeestiline talgupäev Teeme ära 2012
Kostivere 4×4 Garage võitis autoorienteerumisel väärika II koha!
Aprill
MTÜ Kostiveer Küla Selts võõrustas Virtsu Arenguseltsi / vaata pilte >>
Kostivere Lasteteater noppis Harjumaa koolinoorte teatrifestivalil noobleid preemiaid
Toimusid pesapalliväljaku talgud
Mai
Teeme ära talgupäev / vaata pilte >>
“Bassu sild” sai uued käsipuud
Kostivere 4×4 Garage osales Loo Grillfestil
Kostivere Kooli lõpetab 11 noort
Juuni
Kostivere jaanituli / vaata pilte >>
Kostivere pesapalliväljakul toimuvad Ameerika pesapalli EMV / vaata pilte >> / loe lugu >>
EAS toetab KOP projekti kaudu MTÜ Kostivere Küla Seltsi taotlus aleviku ühisürituste tarvis telgi soetamist
Kostivere pesapalliväljakut külastasid 2011 aasta Eesti meistrid Kiili Pantrid
Raamatukogu kõrval olev vana puust sild saab vahetatud uue vastu!
Kinnitatakse parandatud Kostivere arengukava aastateks 2010-2015
Juuli
Toimuvad Kostivere kaupluse esise parkla laiendustööd
Kostivere osaleb Fakto Auto Rattasõidul ühe olulise vahefinishi- ja ergutuspunktina / vaata pilte >> / loe lugu>>
August
Toimus Kostivere Mõisapäev / vaata pilte >>
Kostivere täiskasvanute teatritrupp osaleb Harrastusteatrite suvekoolis
Toimuvad I Kostivere Mõisamängud, Kostivere alevik toob koju peavõidu! / vaata pilte >>
Kostiveres toimuvad Ameerika pesapalli EMV finaalmängud
25. augustil 2012 saab alevik endale päris oma lipu!
September
Algavad Kostivere Kooli remontehitus- ja laiendustööd / loe veel >>
Toimub aleviku sügisene talgupäev
Kostivere lasteaia saalis alustatakse Zumba ja Body pump treeningutega
Kostivere pesapalliväljakul kohtuvad Soome ja Kiili pesapallimängijad
Kostivere noortekeskuses alustatkse showtantsutundidega
Kostivere Amogos pesapalliklubi lõpetab 2012 hooaja
Kultuurimõisa segakoor alustab sügis-talvise lauluhooajaga
Kostivere kaupluse lähistele paigaldati aleviku infostend
Oktoober
TÕN (Täiskasvanud Õppija Nädal ) Kostiveres
Toimuvad raietööd Kostiveret läbiva jõelähtme jõe kallastel
Toimus II Kostivere sildade jooks / vaata pilte >> / loe lugu >>
November
Kostivere Kooli alustab kooskäimist ATH tugigrupp
Detsember
Advendiaja alguse tähistamine
Toimus Kostivere laste jõulupidu / vaata pilte >>
Avati Kostivere noortekeskuses uus peo- ja tantsusaal!
Avatud muinasjutuline ballisaal Kostivere lasteaias
Mõisa pargis ja koolimaja taga on jälle maas klassikasuusarajad
Kuulutati välja konkurss “Head teod 2012”