Sel aastal seisab mitmel meie aleviku koolis õppival noorel ees kooli lõpetamine. Veel enne kõige pingelisemat eksamiperioodi  olid noored nõus korraks kokku tulema ja omi mõtteid minuga jagama –  vestlesime kooli ja nende lemmikainete teemadel, palusin neil rääkida oma  õpetajatest ning meenutada kooliaja vahvaid seiku. Noortega koos läbitud kooliteed meenutas ka klassijuhataja Irja Kingsepp.

2004 aastal astus Kostivere Kooli esimesse klassi 14 õpilast, klassijuhatajaks  Maimu Prööm. Täna, 2013 aastal õpib Kostivere Kooli  9. klassis kokku 8 õpilast, klassijuhatajaks Irja Kingsepp. Noored ise arvavad, et jäävad kooli õpetajatele ja koolikaaslastele meelde ning kooli ajalukku figureerima kui “eeskujulikult veidi ulakas” klass. Jah, just nimelt sellise huumoriga nad oma siin lõppevale kooliteele tagasi vaatavadki. Nad tunnistavad, et on valmistanud oma olemise ja tegudega muret  nii emadele-isadele kui ka õpetajatele, ent  kõik siin koolis kogetu on olnud selle vaatamata meenutamist väärt!

Algklassidest meenub eeskätt klassijuhataja Maimu Prööm
Kostivere Kooli õppima asudes olid noortele seatud lootused suured – Aleks soovis saada politseinikuks, Lisett advokaadiks või juuksuriks, Anna-Liis arstiks ja Margarita kirurgiks. Brigitta unistas tuletõrjuja või juuksuri ametist, Kevin tahtis saada keevitajaks, Kert Robert ehitajaks ning Edvard soovis teenida Eesti Vabariiki elukutselise sõjaväelasena. Neid ameteid imetledes käisid noored kohusetundlikult 5 päeva nädalas koolipingis tarkusi taga nõudmas, ent peagi sai prioriteediks hoopis vahva koosolemine ja naljasaamine. Põgus meenutus ja juba räägivadki noored mulle loo kooli saunakerise lõhkumisest, sellest kuidas klassivend koolimaja torudel ahvi imiteerides ronis, kuidas üheskoos kärbse matuseid peeti jne, jne. Seega, igav neil noortel Kostivere Koolis õppides ilmselt kunagi ei hakanud.
Klassi krutskeid täis olemust püüdis omal moel taltsutada ka klassijuhataja Maimu Prööm. Noored meenutavad teda kui ranget ent toredat klassijuhatajat, kes nõudis oma tundides mitte haudvaikust, vaid eeskätt viisakust ja austust. Eriliselt meenuvad õpetaja poolt tubli töö eest vihikutesse kleebitud värvilised kleebispildid ning sagedased ekskursioonid. Siiralt  tänulikud on noored oma esimesele klassijuhatajale aga hoolivuse ja vahvate klassiõhtute eest.

Kostivere Koolist, õpetajatest, lemmikainetest
Kostivere Koolist jääb noortele  meelde ennekõike vahva seltskond – klassikaaslased, kellega on ühte hoitud nii rõõmudes kui muredes. Omal moel on neil kahju  kunagi siit koolist lahkunud klassikaaslastest, ent nad loodavad, et kunagistel sõpradel läheb praegu hästi. Ka tänavuste koolilõpetajate seas on noori, kes mingil hetkel otsustanud  kooli vahetada. Huvist väljaspool Kostivere toimuva vastu on mindud naaberkoolidesse või pealinna  õppima, ent tuldud tagasi teadmisega, et just siin on piisavalt suur/parajalt väike ja hubane koolimaja, kaunis mõisapark ning rahulik koolimiljöö.

Oma lemmiktundide valikuna mainivad õpilased kunsti, tööõpetust ja muusikat. Raskusi on aastate jooksul valmistanud matemaatika ja vene keel. Ainetundide piisaval tasemel omandamiseks peavad noored oluliseks eelkõige õpetaja põhjalikku ettevalmistust ning tunni huvitavalt läbiviimist. Oluline on õppeaine lihtne ja loogiline selgitamine. Tundub, et selle kõigega on aastate jooksul hästi hakkama saanud noorte lemmikud õpetajad: Kalli Hein (matemaatika), Helgi Kruminš (inglise keel), Toomas Känd (kehaline kasvatus) ning Annika Pau (keemia, füüsika).

Oma praegusest klassijuhatajast (Irja Kingsepp) rääkides jäävad noored hetkeks mõttesse ja tekib mõnesekundiline vaikus… Veidi mõelnud, on noored ühel meelel: “Me oleme ta vist ikkagi nende aastatega ära väsitanud… Ta on emotsionaalne ning talle läheb väga korda kõik ajaloo ning ühiskonnaga seonduv. Klassijuhatajana hindame ehk tema puhul enim seda, kus erinevates olukordades on tulnud tal meie eest välja astuda/meid kaitsta”.

Klassijahataja Irja Kingsepp koolilõpetajatest:
“Nad on juba kooli astumisest alates olnud väga elavad, kärarikkad ja aktiivsed, seda nii õppetöös, kooliväliseses tegevuses kui ka omavahelistes suhetes.  Õppetööga saadi esialgu kenasti hakkama, kuid omavahelise suhtlemise  temperamentsed lahendused viisid nii mõnegi lapse puhul paraku koolivahetuseni. Tublid olid Kati, Anna-Liis, Lisett, Älian, Sten, Egert. Kolm viimast läksid Kuusalu  keskkooli, Adele õpib Raasikul, Kati ja Mario on täna Westholmis – edu neile kõigile eksamiteks! Nn linnaelu proovisid vahepeal ka Lisett, Anna-Liis ning Brigitta, kuid tulid siiski meie kooli tagasi.
Klassi üks energilisemaid ja aktiivsemaid õpilasi oli kindlasti Egert (tema käis veel pärast koolivahetustki Koogilt Kostiverre trenni). Lauatennisest huvitusid Kevin, Edvard ja Robert. Tüdrukud olid küll sportlikud, kuid mingil põhjusel  polnud neid püsivust üheski trennis pikalt käia. Lisett seevastu tegeleb modellindusega ning Anna-Liis mängib kitarri.
Klassiõhtutest meenuvad mulle mängitud mängud, tants, värvisoengute tegemine (sain minagi endale popi ja noortepärase väljanägemise J) ja väliürituste pallimängud. Samuti meenub üks veerandilõpu kohvikus käimine/viisakusreeglite õppimine – Rene džentelmenina ei kutsunud endale transporti  seni järgi, kuni kõik tüdrukud olid koju saadetud!   Ekskursioonidel sai silmaringi laiendatud keskaja teemal Rakvere muuseumis, tutvusime ka kaevanduse ja kaevuritööga Kohtla-Nõmme kaevanduses, käisime rabamaastikul  Soomaal, Tartu AHAA keskuses , Ajaloo muuseumis ja Niguliste kirikus. Lisaks teadmistejanule kujundasid noored aastate jooksul  endile ka ekskursiooni traditsiooni – ekspositsioon tuli täpselt nii kiirelt ära vaadata, et jõuaks enne bussile minekut ka linnast hamburgerit ja miskit snäksi osta…
Tugevate isiksustena konkureerisid nad pidevalt üksteisega. Vaidlesid, võrdlesid töid, vigu, hindeid, lugesid punkte. Tundi minnes pidi õpetajal alati olema igaks juhuks plaan B, mida vajadusel kasutada. Ma ei saanud aru, miks algklassides õpetaja neile alati materjali paljundas? Hiljem kasutasin ise tihti sama võtet – kas olid vihikud kodus või jõuti nii kiiresti kõik tehtud, et tuli lisatöö anda. Tõsi, vanemates klassides juhtus seda juba harvem. Nõudlikud olid nad eelkõige teiste suhtes  – oma kohustused ununesid neil kiiresti ning kõik vajalik tuli neile kümneid kordi meelde tuletada.  Lõpuks õppisin neilt allkirja võtma, et kokkulepitust kinni pidada J Sellele vaatamata soovin neile edu eksamiteks ja õnne elus!  Kõige raskem on iseendaga hakkama saada, aga seda tuleb neil kindlasti  veel õppida.”

Mis tulevik toob
Kostivere Koolile mõeldes loodavad noored, et kool suudab sammu pidada pealinna ja naabervaldades asuvate koolidega. Tuleb olla konkurentsivõimeline renoveerides koolimaja, ehitades staadioni, palgates noori ja entusiastlikke pedagooge. Eriline väärtus kooli jaoks oleks aktiivne harrastusvõimaluste valik ja kooli vabaaja üritused (algklassides õppides neid oli, ent vabaaja juhtide tiheda vahetuse tõttu hilisemal perioodil enam mitten ii väga). Hetkel näevad noored kooli kõige olulisema väljakutsena saavutada stabiilne, kokkuhoidev ning optimistlik pedagoogide kollektiiv – õpetajate sage vahetumine või puudumine tekitab ebakindlust lastevanemates ning mõjutab olulisel määral õpilaste ainetundide omandamist ja jätkuõpingute võimalusi.

Käesolev kevad esitab lõpueksamite näol väljakutse 8-le noorele: kohustuslike riiklike eksamitena tuleb läbida eesti keele ja matemaatika eksamid. Valikainetena on noored otsustanud bioloogia, geograafia, ühiskonnaõpetuse, inglise keele ja vene keele kasuks.
Eksamite heal tasemel sooritamise puhul  saame neid õnnitleda klassi pidulikul kooliõpu aktusel 15. Juunil algusega kell 14:00 Kostivere mõisas.

Kostivere Kooli lõpetajad:
Kert Robert Kaasik
Lisett Lepik
Margarita Lomp
Anna-Liis Merimaa
Aleks- Andži Morozov
Kevin Mustonen
Edvard Prošutinski
Brigitta Sild

Soovime teile edu ning loodame, et head tulemused annavad hea stardipositsiooni sügisel jätkuvateks õpinguteks!

Kostivere aleviku nimel,

Kadi Truuleht
Kostivere alevikuvanem