Mida Sina teeksid kui näeksid 5 kordse maja ülemise ääre küljes siplemas pääsukest, kes ei saa ei edasi ega tagasi? Ma räägin, mis mina tegin, siis saate otsustada, millises ühiskonnas me elame ja kuidas ümberkaudsed suhtuvad elusolenditesse.

Tulles peale rasket tööpäeva koju, juhtis abikaasa tähelepanu naabermajale, mile ülemisse äärde oli täna  paigaldatud tuulutusavade  kate. Tegevuse juures oli viitav lause: “Vaata kuidas tänapäeval linde piinatakse!”. Tähelepanelikult silmitsedes nägin minagi kuidas harjumuspärase pääsupesade asemel oli siginenud plekikolakas ning inimkäte tulemusel koduta jäänud linnud üritavad meeleheitlikult koju pääseda. Veel pingsamalt silmi kissitades selgus, et üks oli mingitpidi suisa kinni. Meeleheitlikult rapsis meie rahvuslind kõrvalmaja räästas. Abikaasa veel ütles, et oli päeval vastavasisulise noodi (härra, siin on pääsukeste pesad, pesades on linnud sees) saatnud samas majas elavale volikogu aseesimehele, kuid tulutult- tellitud tööd jätkati samas vaimus. Ettevõtliku naisena võtsin ette missiooni “Päästke pääsukesed”.  Tegin kõne eelmainitud härrale, kes teatas, et on probleemist teadlik. Palusin, et võetaks ette midagi ja kiiremas korras tagataks lindudele tee nende kodudesse ja pesadesse. Soovitasin soojalt mõelda olukorrale, kus tema enda lapsed on müüritud betoonseina taha ja tema laste ema jookseb sama tulutult vastu seina nagu antud olukorras teevad linnud- päris võigas vaatepilt, kas pole? Juhtisin tähelepanu asjaolule, et tegemist on meie rahvuslindudega-elusolenditega, kes ei peaks sellist kohtlemist saama. Ähvardasin loomakaitsse ja televisiooni helistada. Lubati uurida, vaadata tegutseda. Loomapiinamist mitte salliva  naisena helistasin korduvalt uuesti. Kuna telefon oli kinni, hingasin kergendatult- asjaga tegeletakse. 20 minutit hiljem õnnestus vestluspartner uuesti toru otsa saada. Ja minu üllatuseks olla korteriühistu esimees öelnud, et kõik on kontrollitud, seal pole kedagi. Härrad olid lahkesti nõus, et ma kutsun loomakaitse, televisiooni või kelle iganes. Hämming, tõeline hämming.

Järgmiseks võtsin kõne loomakaitsesse- ainuke number, kust sain kohe adekvaatset infot, oli Hiiumaa vabatahtlik- suurimad tänud talle. Olukorda kirjeldades, selgus, et sellist asja (tuulutusavade kinni katmist pesitsusajal) teha ei tohiks, kuna praegu on lindude pesitsusaeg. Kuna aga tema ei saa meid aidata, soovitas ta helistada keskkonnainspektsioon (1313) Sealt sain soovituse helistada päästeametisse (112). Soovitusest veidi üllatuna, küsisin, et kas mind Seewaldisse ei saadeta, kui päästeteenistusest sellise murega tülitan, viitas abivalmis proua ajakirjanduses palju kajastamist saavatele kassidele, keda alatihti päästmas käiakse. Võtsin julguse kokku ja valisin 112. Kirjeldasin situatsiooni ära ja mul paluti oodata. Mõne hetke pärast teatas meeldiv hääl, et võtame vastu Teie väljakutse, kuhu on vaja tulla. Hingasin kergendatult ja läksin päästeteenistuse autot ootama.

Mõne hetke pärast saabus meie oma päästeteenistuse auto- Kostivere komando , keda esindas Meelis Oja. Näitasime, kus lind on kinni. Meelis sügas kukalt ja jooksis ühe võhmaga viiendale. Mõne hetke pärast nägime Teda juba akna peal tegutsemas. Abivalmis korteriomanik varustas Teda vajalike tööriistadega- suured tänud. Juba olid alevi vahel uudishimulikud, kes tahtsid teada, kus siis ikkagi põleb. Üks eelkooliealine poiss oli hämmingus, et mingi linnu pärast kutsuti päästeamet? Halloo lapsevanemad- kas loomade ja lindude elud on väikesed asjad???

Pääsukese päästmine võttis aega vaid mõne minuti. Asjaajamisele kulus tund- kaua ta seal juba niimoodi siples ei tea keegi. Õnneks oli tal eluvaim sees, seega oli juba pool missioonist täidetud. Kuna ühtegi vakantset linnupuuri meil polnud, otsustasime linnu viia võõraste silmade eest peitu mõnda rahulikku paika. Lugesime lastele sõnad peale- mitte üks laps ei tule järele meile. Alevivanema abiga viisime linnu laste silmade alt ära, lootes, et ta paraneb. Suur oli meie üllatus kui sobilikus kohas avastasime, et lapsed on meil sabas. Alevivanem peibutas lapsi, ma viisin lindu vähe kaugemale. Ja siis see juhtus- pääsuke sirutas tiivad ja ta lendas. Missioon oli igati täidetud- 1 elu sai täna päästetud. Lastega aga pidasime maha tõsise jutuajamise, kuidas täiskasvanute sõna tuleb kuulata, mõningaid asju tuleb lihtsalt teha- mitte kadedusest vaid elude päästmise pärast.

Mis on loo moraal? Tuleb tegutseda oma südametunnistuse järgi, nõrgemaid tuleb aidata ja rumalatele tuleb selgeks teha, mis on õige ja mis on vale! Lugupeetud Liukivi 6 korteriühistu- päästke pääsukesed, enne kui on liiga hilja!!!

Silja Tiirmann

[mudslide:picasa,0,silvika65@gmail.com,5634449437552087585]